Meditsiiniõpe

Rahvatervishoiu I õppepäev toimus meil 1. detsembril. Viirusohu tõttu viisime tunnid läbi  Google meeti vahendusel. Loenguid pidasid meile Kersti Pärna ning Inga Villa. Pärna rääkis meile rahvatervishoiu valdkondadest, milleks on epidemioloogia ja biostatistika, tervise edendamine, keskkonna- ja töötervishoid ja tervishoiukorraldus. Loengu alguse poole räägiti meile Eesti ja Euroopa keskmisest oodatavast elueast nii meestel kui ka naistel ning ka peamistest suremuse põhjustest (vereringeelundkonna haigused, kasvajad, vigastused jm). Lisaks saime teadmisi tervisekasvatuse ning tervise edendamise kohta.  Tutvusime ka TE (tervise edendamine) tegevusstrateegiatega Ottawa Harta põhjal: Töötada välja ja arendada edasi avalikku tervist toetavat poliitikat Kujundada tervist toetavat keskkonda Tugevdada kogukondlikku tegevust Arendada inimeste isiklikke oskusi Orienteerida ümber tervishoiuteenuseid. Inga Villa loengus saime uusi teadmisi tervisliku toitumise ning eluviiside osas ning m...

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimus meil lektor Kaido Liivaga füsioloogia tund, kus tegelesime uriini ja selle analüüsimisega.  Tunni alguses saime taaskord särada alustuseks oma teadmistega uriini kohta. Varasemalt teadsime, et kunagi väga ammu joodi uriini selleks, et kindlaks määrata, kas inimesel on diabeet või mitte ning neid inimesi kutsuti pissijoojateks. Peale seda rääkisime uriini kooslusest ning sellega seonduvatest erinevatest ajaloo juhtumitest. Suundusime põhiteemani, et saada teada, mida kõike võib uriinist teha (näiteks uriini analüüsi, suguhaiguste diagnostikat). Kvaliteetset uriiniproovi on keerulisem saada kui kvaliteetset vereproovi, sest vereproovi võtavad spetsialistid, aga uriiniproovi annab iga patsient ise ning ei saa loota sellele, et inimesed teavad, kuidas on õige analüüsi anda. Üks väikene mööda liigutus ja kogu proov võib anda täiesti vale tulemuse.  Liiv rääkis seoses valeprooviga meile ühe loo, kus meditsiinitöötaja kandis proove oma taskus liiga ...

Kuues meditsiini õppepäev toimus 10. novembril Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, kus meil pidas õppejõud Kaido Liiv loengu “Veri ja veregrupp”. Alustasime loengut väikese aruteluga, mis on veri ning mida me sellest teame - veri on vedel sidekude, mis moodustab inimese kehakaalust keskmiselt 6-8%. Vaatasime videot vere biofunktsioonide kohta, kus nägime milline funktsioon on verel hapniku, toidu- ning ehitusainete transportimisel. Ühtlasi hoiab veri kehas stabiilsest sisekeskkonda ehk tagab homöostaasi. Uus mõiste meie jaoks oli puhverdamine, mis tähendab organismi happelis-aluselise tasakaalu säilitamist.  Peale väikest sissejuhatust rääkisime, millest veri koosneb - vereplasma ja vere vormelemendid. Vere vormelementidest olid varasemalt tuttavad erütrotsüüdid ja leukotsüüdid, kuid nüüd saime teada, et sinna kuuluvad veel: lümfo-, mono-, trombotsüüdid ja neutro-, eosino- ja basofiilid. Peale seda turvustas lektor meile neist igaüht veidike täpsemalt. Toome välja mõne kohta väikese fakti...

Biomeedikumis toimus meil 3. novembril füsioloogia loeng, mille viisid läbi Jana Kivastik ja Kersti Jagomägi. Õppepäeva alustas Jana Kivastik. Ta rääkis meile üldiselt füsioloogiast ja pani meid mõtisklema teemal “Kas on olemas ainult üks füsioloogia?”. Rääkis ka sellest, kuidas neuronis närviimpulss liigub ning kuidas keha reageerib välisele ärritajale. Saime teada ka seda, et vere paneb veresoontes liikuma rõhk. Üks huvitav fakt on see, et maksimaalne rõhk vasakus vatsakeses on 120 mmHg. Kokkuvõtvalt saime uusi teadmisi südame ja vereringe valdkonnas. Peale Jana Kivastiku loengut oli meil väike praktiline osa, kus saime ka ise üksteisel vererõhku mõõta ning hiljem pulssi enne ja pärast füüsilist pingutust. Peale praktilist osa pidas meile loengut Kersti Jagomägi. Ta rääkis meile kardiovaskulaarsete haiguste riski faktoritest, milleks on näiteks vanus, kõrgvererõhktõbi, kolesterooli ainevahetushäired, suitsetamine ja veresuhkru ainevahetushäired. Lisaks saime teada ka, et oodatav elui...