Otse põhisisu juurde

Rahvatervishoiu õpe I (01.12.2020)

Rahvatervishoiu I õppepäev toimus meil 1. detsembril. Viirusohu tõttu viisime tunnid läbi  Google meeti vahendusel. Loenguid pidasid meile Kersti Pärna ning Inga Villa.

Pärna rääkis meile rahvatervishoiu valdkondadest, milleks on epidemioloogia ja biostatistika, tervise edendamine, keskkonna- ja töötervishoid ja tervishoiukorraldus. Loengu alguse poole räägiti meile Eesti ja Euroopa keskmisest oodatavast elueast nii meestel kui ka naistel ning ka peamistest suremuse põhjustest (vereringeelundkonna haigused, kasvajad, vigastused jm). Lisaks saime teadmisi tervisekasvatuse ning tervise edendamise kohta. 

Tutvusime ka TE (tervise edendamine) tegevusstrateegiatega Ottawa Harta põhjal:

  • Töötada välja ja arendada edasi avalikku tervist toetavat poliitikat

  • Kujundada tervist toetavat keskkonda

  • Tugevdada kogukondlikku tegevust

  • Arendada inimeste isiklikke oskusi

  • Orienteerida ümber tervishoiuteenuseid.


Inga Villa loengus saime uusi teadmisi tervisliku toitumise ning eluviiside osas ning millised on eestlaste toitumisharjumused (näiteks söövad eestlased liiga väheses koguses juur- ja köögivilju). Lisaks toitumisele rääkis Villa ka inimese vee vajadusest. Saime ka mõned liikumsissoovitused (näiteks liikuda regulaarselt, viibida võimalikult palju värskes õhus jm). 


Seoses varasemalt koolis õpituga oli meile tuttav toidupüramiid ning nüüd saime seda võrrelda sellise püramiidiga, kus oli välja toodud eestlaste tegelikud toitumisharjumused.


toitumuse antropomeetria - keha füüsiliste mõõtmete varieeruvuse hindamine ja keha koostise määramine erineva vanuse ja toitumisega indiviididel

tervise kontseptsioon - tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte ainult haiguse või kehalise puude puudumine (WHO, 1947)


Selles loengus tuli üpriski palju tuttavaid teemasid juba ette, kuid need olid põnevad ja tähtsad, mis siiski panid kuulama. Veidike halb oli see, et pidime loengut läbi nutiseadme vaatama, mistõttu võis vahel tähelepanu natuke hajuda.


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Sissejuhatus meditsiini ja tervishoiu õpesse (15.09.2020)

Teine meditsiini õppepäev toimus meil koolimajas 15. septembril. Selle päeva teemaks oli s issejuhatus meditsiini ja tervishoiu õppesse ning saime veeta loengu kogu klassiga. Lektoriks oli Tatjana Oolo Tartu Ülikooli kliinikumist. Alustasime tavapärasest ajaloost. Saime teada palju uusi erinevaid fakte alustades 1345.aastal Russenbergi testamendist kuni esimese eduka elustamiseni 1964.aastal. 20. sajandil tuli ka kasutusele palju uusi tehnoloogilisi seadmeid, mis muutsid meditsiini efektiivsemaks. Enne 21.sajandit alustati erinevate siirdamistega, mida on arendatud tänapäevani. Järgmisena rääkisime õendusest, sellega kaasnevatest kohustustest ja tavadest. Saime teada, et Florence Nightingale’i järgi sai alguse rahvusvaheline õdedepäev. Põhilised nõuded ühele heale õele on: haridus, põhiteadmised meditsiinivaldkonnas, lojaalsus ja erinevad oskused elus eneses.  Arutlesime inimõiguste üle ja sellele toetuvast Euroopa Patsiendiõiguste deklaratsioonist, mis annab meile õiguse: elule, ...

Füsioloogia (uriinianalüüs) (17.11.2020)

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimus meil lektor Kaido Liivaga füsioloogia tund, kus tegelesime uriini ja selle analüüsimisega.  Tunni alguses saime taaskord särada alustuseks oma teadmistega uriini kohta. Varasemalt teadsime, et kunagi väga ammu joodi uriini selleks, et kindlaks määrata, kas inimesel on diabeet või mitte ning neid inimesi kutsuti pissijoojateks. Peale seda rääkisime uriini kooslusest ning sellega seonduvatest erinevatest ajaloo juhtumitest. Suundusime põhiteemani, et saada teada, mida kõike võib uriinist teha (näiteks uriini analüüsi, suguhaiguste diagnostikat). Kvaliteetset uriiniproovi on keerulisem saada kui kvaliteetset vereproovi, sest vereproovi võtavad spetsialistid, aga uriiniproovi annab iga patsient ise ning ei saa loota sellele, et inimesed teavad, kuidas on õige analüüsi anda. Üks väikene mööda liigutus ja kogu proov võib anda täiesti vale tulemuse.  Liiv rääkis seoses valeprooviga meile ühe loo, kus meditsiinitöötaja kandis proove oma taskus liiga ...

Pediaatria ehk lastehaigused ja laste areng/arenguhäired

 Pediaatriat tutvustav tund toimus 9.novembril Tartu Tamme Gümnaasiumis ja seda viisid läbi Dr Heili Varendi ja Dr Reet Laugesaar.  Peamised probleemid ja tervisehäired vanuseti on erinevad. Imikutel ja vastsündinutel esineb tihti kaasasündinud haiguseid, toitumisprobleeme ja alergiaid. Väikelastel esinevad peamiselt alergiad ning nakkushaigused.  Koolieas lastel on probleeme tihti psühhosomaatiliste haigustega, psüholoogiliste probleemidega ning krooniliste haigustega. Väga oluline on see kuidas meie vanemad või eelnevad põlved on käitunud või mida nad on läbi elanud, sest see võib mõjutada edaspidi indiviidi elu kvaliteeti. Sünd on justkui verstapost liigi säilitamiseks. Eluringi alguseks on sünd, millest 49% on tavaliselt planeerimata. Sellega seoses peaks olema kindel selles, et rasedus mööduks ohutult. Loote arengul ja üle üldse kõik arengu etapid kuni sünnini on väga olulised, sest neist igaüks võib mõjutada tulevase inimese elukvaliteeti.  Asjad, mis tunduvad ...