Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimus meil lektor Kaido Liivaga füsioloogia tund, kus tegelesime uriini ja selle analüüsimisega.
Tunni alguses saime taaskord särada alustuseks oma teadmistega uriini kohta. Varasemalt teadsime, et kunagi väga ammu joodi uriini selleks, et kindlaks määrata, kas inimesel on diabeet või mitte ning neid inimesi kutsuti pissijoojateks. Peale seda rääkisime uriini kooslusest ning sellega seonduvatest erinevatest ajaloo juhtumitest. Suundusime põhiteemani, et saada teada, mida kõike võib uriinist teha (näiteks uriini analüüsi, suguhaiguste diagnostikat). Kvaliteetset uriiniproovi on keerulisem saada kui kvaliteetset vereproovi, sest vereproovi võtavad spetsialistid, aga uriiniproovi annab iga patsient ise ning ei saa loota sellele, et inimesed teavad, kuidas on õige analüüsi anda. Üks väikene mööda liigutus ja kogu proov võib anda täiesti vale tulemuse.
Liiv rääkis seoses valeprooviga meile ühe loo, kus meditsiinitöötaja kandis proove oma taskus liiga kaua ning kui need laborisse jõudsid, võis selle tulemusena öelda, et see inimene on surnud, kuid tegelikult ta elas.
Väga huvitav oli teada saada, et inimese kehas moodustub 24 tunni jooksul 160-170 liitrit esmast uriini ehk ultrafiltraati, kuid lõplikuks uriiniks jääb alles ainult 1-2 liitrit. Selleks aga, et saada kätte hea uriiniproov peab patsient jälgima kindlaid juhiseid ning nagu Liiva jutust järeldada võib, peavad seda tegema ka meditsiinitöötajad ise.
Uriini värvuse, lõhna ja väljanägemise kohta saab öelda ära väga palju erinevaid asju. Näiteks normaalne uriin on selge või kergelt hägune, kuid punast uriini võib pidada juba mingi haigusnähu näitajaks.
Nii jõudiski kätte aeg, mil saime analüüsida uriini. Selleks pidime panema kätte kindad ning võtma kokku julguse teha uriini ribatesti. Ribatest on üks võimalustest, kuidas saada võimalikult kiiresti ülevaade uriinis toimunud muutustest. Muidugi on ribatestil ka omad puudused, kuid kui ribatesti õigesti kasutada siis peaks tulemus olema õige. Lisaks ribatestile tehakse uriini sademe mikroskoopiat, mida meie sellel korral ei teinud.
Varasemad teadmised, mis me koolist saanud oleme on see, et uriini pH on 5-6.
skriining - asümptomaatiliselt kulgevate, kasasündinud või pärilike haiguste avastamine
nefron - neeru funktsionaalne ühik, mis koosneb neerukehakesest ja neerutorukeste süsteemist
Meile jäi tunnist meelde see, et saime ise viia läbi uriini testi, hoolimata sellest, et pärast saime teada, et neist mitte ükski polnud päriselt uriin.
Kommentaarid
Postita kommentaar