Pediaatriat tutvustav tund toimus 9.novembril Tartu Tamme Gümnaasiumis ja seda viisid läbi Dr Heili Varendi ja Dr Reet Laugesaar.
Peamised probleemid ja tervisehäired vanuseti on erinevad. Imikutel ja vastsündinutel esineb tihti kaasasündinud haiguseid, toitumisprobleeme ja alergiaid. Väikelastel esinevad peamiselt alergiad ning nakkushaigused.
Koolieas lastel on probleeme tihti psühhosomaatiliste haigustega, psüholoogiliste probleemidega ning krooniliste haigustega. Väga oluline on see kuidas meie vanemad või eelnevad põlved on käitunud või mida nad on läbi elanud, sest see võib mõjutada edaspidi indiviidi elu kvaliteeti. Sünd on justkui verstapost liigi säilitamiseks. Eluringi alguseks on sünd, millest 49% on tavaliselt planeerimata. Sellega seoses peaks olema kindel selles, et rasedus mööduks ohutult. Loote arengul ja üle üldse kõik arengu etapid kuni sünnini on väga olulised, sest neist igaüks võib mõjutada tulevase inimese elukvaliteeti.
Asjad, mis tunduvad meile ohutud võivad mõjuda lapsele hoopis teisiti. Üks teada tuntud probleeme on alkohol, mis võib tulevasele indiviidile tekitada väärarengut. Alkoholist tulenevate probleemide tekkimisest lapsel ei sõltu ainud emade teod, vaid selles mängivad olulist rolli ka isade tööd. Lapse tervist ja arengut mõjutavad faktorid: ema tervis, haridustase, rasedusekulg, lapse sünnikaal, rasedusnädal sünnil või hoopis lapse enda varasemad haigused/tüsistused. Lisaks eelnevatele faktoritele on suur roll keskkonnal, mis meid ümbritseb. Loote ja täiskasvanu stressiga toimimine on täiesti erinev, sest täiskavanu hakkab stressi korras tegutsema, kuid vastsündinu või loode üritab sellises olukorras lihtsalt ellu jääda. Ema ja lapse varasel kehakontaktil on kaua kestev mõju, sest see mõjutab emainstinkti.
Üldiselt vastsündinu vajab toitu ja soojust. Emapiimadest on kõige rammusam piim on hülgel ning tema ema toidab teda ainult 4 päeva. Siia kõrvale võrdluseks hülge pojaga on imiku imetamiseaeg palju pikem. Imetajate liigid sõltuvad immunoglobuliinide transpordist emalt lootele/lapsele. Inim laps soovituslikult võib toituda kuni kuus kuud rinnapiimast, peale seda peab ta hakkama kindlasti saama lisatoitu, sest see võib viia näiteks raua puuduseni. Sünnitabeli järgi hinnatakse vastsündinu elumärke. Näiteks hapnikunälgsust ehk asfüksia võib aju verevarustuse häired tekkida ning sellest võivad tuleneda aju kudede hääbumine. Arstid peavad jälgima lapse kohanemist uue keskkonnaga ning tegema erinevaid kontrolle/uuringuid. Vastsündinutele tehakse ka erinevaid vaksiine nagu näiteks tuberkoloosi vastu. Eestis on rutiine kontroll lapsele tasuta. Sünnieas on lastele juba väga tähtsad vitamiinid näiteks D-vitamiin. Lapse ülevaatusel on arstidel väga suur roll, sest varases eas võib saada jälile mõnele tõsisemale haigusele või probleemile. Emadel esinev suhkruhaigus ehk diabeet või rasedusaegne diabeet võib endaga kaasa tuua suure kasvu muutuse.
Enneaegsetel lastel on tavaliselt organid ja süsteemid kehas ebaküpsed. Eesti on enneaegsete laste sündivusega üsna madalal, sest sündimuse % kuskil 5% moodustavad ainult enneaegsed sünnid. Enneaegsetel lastel võib esineda näiteks neerupuudulikkus. Sündide arv 100.aasta jooksul on nüüdseks jälle madalamas seisus (2020 sündis 13 000). Vastsündinute ja imikusuremus väheneb, mis võib kaasa tuua suuremad, pikaajalisemad ja kallimad ravikulud riigile. Rasvumus, kiusamine ja narkomaania on kõige suuremad laste tervise probleemid USAs 2015.aastal. Eestis on üsna suureks probleemiks muutunud rasvumine. Rasvumisega kaasneb näiteks kõrge kolesterooli tase ja tihti on see alguse saanud kodusest kasvatusest. Lapse areng sõltub suuresti teda ümbritsevast keskkonnast. Peamised probleemid, mis esinevad arengul: motoorse arengu häired, kõne arengu häired ja vaimsed häired.
Blogi kirjutas Angelika Palm
Kommentaarid
Postita kommentaar