Otse põhisisu juurde

Füsioloogia (03.11.2020)


Biomeedikumis toimus meil 3. novembril füsioloogia loeng, mille viisid läbi Jana Kivastik ja Kersti Jagomägi.

Õppepäeva alustas Jana Kivastik. Ta rääkis meile üldiselt füsioloogiast ja pani meid mõtisklema teemal “Kas on olemas ainult üks füsioloogia?”. Rääkis ka sellest, kuidas neuronis närviimpulss liigub ning kuidas keha reageerib välisele ärritajale.

Saime teada ka seda, et vere paneb veresoontes liikuma rõhk. Üks huvitav fakt on see, et maksimaalne rõhk vasakus vatsakeses on 120 mmHg. Kokkuvõtvalt saime uusi teadmisi südame ja vereringe valdkonnas.

Peale Jana Kivastiku loengut oli meil väike praktiline osa, kus saime ka ise üksteisel vererõhku mõõta ning hiljem pulssi enne ja pärast füüsilist pingutust.


Peale praktilist osa pidas meile loengut Kersti Jagomägi. Ta rääkis meile kardiovaskulaarsete haiguste riski faktoritest, milleks on näiteks vanus, kõrgvererõhktõbi, kolesterooli ainevahetushäired, suitsetamine ja veresuhkru ainevahetushäired. Lisaks saime teada ka, et oodatav eluiga sünnihetkel on aastatega järjest tõusnud ning eelmise aasta seisuga on meeste oodatav eluiga 74,4 ja naiste oodatav eluiga on 82,8 aastat.


Saime teada, kuidas käib kaudne vererõhu mõõtmine ning kuidas ei tohiks inimesel vererõhku mõõta. Näiteks inimene, kelle vererõhku mõõdetakse peab olema lõdvestunud ning toetama seljaga vastu tooli seljatuge ning ajal, mil tal vererõhku mõõdetakse ei tohi patsient end liigutada ega ka rääkida. Uus teadmine vererõhu mõõtmise juures oli see, et patsient ei tohi isegi lugeda ega telefonis olla sel ajal, kui arst tal vererõhku mõõdab. Huvitav fakt, mille saime siit loengust teada, oli see, et esimesena mõõtis vererõhku Stephen Hales hobusel aastal 1733.


Varasemalt koolis õpitust tuli tuttav ette see, et inimeste oodatav eluiga on võrreldes varasemate aastatega tõusnud ning naiste oodatav eluiga on kõrgem kui meestel


Kardiovaskulaarsed haigused - südame ja veresoonkonna haigused


Kokkuvõtteks oli selles loengus juba üpriski palju tuttavaid ja õpitud asju, kuid siiski saime nii mõndagi kõrva taha panna.



Mõõdame vererõhku


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Sissejuhatus meditsiini ja tervishoiu õpesse (15.09.2020)

Teine meditsiini õppepäev toimus meil koolimajas 15. septembril. Selle päeva teemaks oli s issejuhatus meditsiini ja tervishoiu õppesse ning saime veeta loengu kogu klassiga. Lektoriks oli Tatjana Oolo Tartu Ülikooli kliinikumist. Alustasime tavapärasest ajaloost. Saime teada palju uusi erinevaid fakte alustades 1345.aastal Russenbergi testamendist kuni esimese eduka elustamiseni 1964.aastal. 20. sajandil tuli ka kasutusele palju uusi tehnoloogilisi seadmeid, mis muutsid meditsiini efektiivsemaks. Enne 21.sajandit alustati erinevate siirdamistega, mida on arendatud tänapäevani. Järgmisena rääkisime õendusest, sellega kaasnevatest kohustustest ja tavadest. Saime teada, et Florence Nightingale’i järgi sai alguse rahvusvaheline õdedepäev. Põhilised nõuded ühele heale õele on: haridus, põhiteadmised meditsiinivaldkonnas, lojaalsus ja erinevad oskused elus eneses.  Arutlesime inimõiguste üle ja sellele toetuvast Euroopa Patsiendiõiguste deklaratsioonist, mis annab meile õiguse: elule, ...

Füsioloogia (uriinianalüüs) (17.11.2020)

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimus meil lektor Kaido Liivaga füsioloogia tund, kus tegelesime uriini ja selle analüüsimisega.  Tunni alguses saime taaskord särada alustuseks oma teadmistega uriini kohta. Varasemalt teadsime, et kunagi väga ammu joodi uriini selleks, et kindlaks määrata, kas inimesel on diabeet või mitte ning neid inimesi kutsuti pissijoojateks. Peale seda rääkisime uriini kooslusest ning sellega seonduvatest erinevatest ajaloo juhtumitest. Suundusime põhiteemani, et saada teada, mida kõike võib uriinist teha (näiteks uriini analüüsi, suguhaiguste diagnostikat). Kvaliteetset uriiniproovi on keerulisem saada kui kvaliteetset vereproovi, sest vereproovi võtavad spetsialistid, aga uriiniproovi annab iga patsient ise ning ei saa loota sellele, et inimesed teavad, kuidas on õige analüüsi anda. Üks väikene mööda liigutus ja kogu proov võib anda täiesti vale tulemuse.  Liiv rääkis seoses valeprooviga meile ühe loo, kus meditsiinitöötaja kandis proove oma taskus liiga ...

Pediaatria ehk lastehaigused ja laste areng/arenguhäired

 Pediaatriat tutvustav tund toimus 9.novembril Tartu Tamme Gümnaasiumis ja seda viisid läbi Dr Heili Varendi ja Dr Reet Laugesaar.  Peamised probleemid ja tervisehäired vanuseti on erinevad. Imikutel ja vastsündinutel esineb tihti kaasasündinud haiguseid, toitumisprobleeme ja alergiaid. Väikelastel esinevad peamiselt alergiad ning nakkushaigused.  Koolieas lastel on probleeme tihti psühhosomaatiliste haigustega, psüholoogiliste probleemidega ning krooniliste haigustega. Väga oluline on see kuidas meie vanemad või eelnevad põlved on käitunud või mida nad on läbi elanud, sest see võib mõjutada edaspidi indiviidi elu kvaliteeti. Sünd on justkui verstapost liigi säilitamiseks. Eluringi alguseks on sünd, millest 49% on tavaliselt planeerimata. Sellega seoses peaks olema kindel selles, et rasedus mööduks ohutult. Loote arengul ja üle üldse kõik arengu etapid kuni sünnini on väga olulised, sest neist igaüks võib mõjutada tulevase inimese elukvaliteeti.  Asjad, mis tunduvad ...