Alustasime loengut väikese aruteluga, mis on veri ning mida me sellest teame - veri on vedel sidekude, mis moodustab inimese kehakaalust keskmiselt 6-8%. Vaatasime videot vere biofunktsioonide kohta, kus nägime milline funktsioon on verel hapniku, toidu- ning ehitusainete transportimisel. Ühtlasi hoiab veri kehas stabiilsest sisekeskkonda ehk tagab homöostaasi. Uus mõiste meie jaoks oli puhverdamine, mis tähendab organismi happelis-aluselise tasakaalu säilitamist.
Peale väikest sissejuhatust rääkisime, millest veri koosneb - vereplasma ja vere vormelemendid. Vere vormelementidest olid varasemalt tuttavad erütrotsüüdid ja leukotsüüdid, kuid nüüd saime teada, et sinna kuuluvad veel: lümfo-, mono-, trombotsüüdid ja neutro-, eosino- ja basofiilid. Peale seda turvustas lektor meile neist igaüht veidike täpsemalt. Toome välja mõne kohta väikese fakti. Erütrotsüüdis küpsevad luuüdis 3-7 päeva ning seda protsessi nimetatakse punavereloomeks. Kui punastes verelibledes on hemoglobiin siis leukotsüütides ehk valgetes verelibledes see puudub. Kõige arvukamalt esindatud leukotsüüdid on neutrofiilid.
Peale lähemat tutvumist verega asusime veregruppide juurde. Vaatasime kuidas erinevad veregrupid tekivad ning millised riskid võivad tekkida vereülekandel (allergiline reaktsioon, liigne vedelikuküllus, hemolüütiline reaktsioon, veremürgitus). Uurisime veregruppide esinemissagedust Eestis ning saime teada, et kõige rohkem esineb Eestis A+ verega ning kõige vähem AB- verega inimesi.
Rääkisime ka elutähtsatest parameetritest veres. Nendeks on veresuhkur (normaalne tase 3,5-6 mmol/L), kolesterool ja hemoglobiin.
Varasemalt koolis õpituga oli tuttav see, et näiteks punavereloome toimub luuüdis.
Meile meeldis väga see lektor, sest ta tõi huvitavaid näiteid päriselust ning lasi meil ennem mõelda ja siis rääkida.
Kommentaarid
Postita kommentaar