Kardioloogia

Viimane õppepäev toimus 15.veebruaril 2022 meile tuttavas kliinikus. Loengut viis läbi kardioloogia osakonnas Dr Kristina Lotamõis.

Alguses tutvusime veidi kardioloogiaga lähemalt. Kardioloogia on südamehaigusi käsitlev meditsiini haru. Kardioloogiaga tegelev eriarst või teadlane on kardioloog. Kardioloogia on teaduseõpetus südamest, mis on seotud suures osas füüsika, keemia, psühholoogia ja teadusega. Kardioloogias on abulatoorne vastuvõtt ja inimesed, kes peavad viibima haiglas on selleks määratud kindlasse intensiivosakonda. Maakonna tasemel haiglates ei ole võimalik teha nii täpseid analüüse kui ülikooli omades. 

Peale seda rääkisime täpsemalt vereringest. Südame tööks on vajalikud veresooned, mida mööda saab veri voolata. Süda oskab kohaneda kehaga üpriski hästi ning seda tänu närvisüsteemile. Süda, veresooned ja veri moodustavad vereringe-elundkonna. Vereringe seob tervikuks kõik organismi osad. Mööda veresooni jõuab veri kõikidesse elunditesse. Vere paneb soontes liikuma süda. Süda töötab vahetpidamata kogu inimese elu. Ta lööb minutis keskmiselt 70 korda ja päevas teeb see kokku 100 000 lööki.

Süda on lihaseline elund. Tema ülesanne on kindlustada vere voolamine organismis. Inimese süda asub rindkeres veidi vasakul pool kopsude vahel. ​Inimese süda on umbes rusikasuurune. Süda kaalub ligikaudu 300 grammi. Süda koosneb neljast osast: kahest kojast ja kahest vatsakesest. Südame vahesein jaotab südame kaheks pooleks nii, et kummaski pooles on koda ja vatsake. Südame vasakus pooles on hapnikurikas veri. Südame paremas pooles on hapnikuvaene veri. Vahesein ei lase hapnikurikkal ja hapnikuvaesel verel seguneda. Südames liigub veri ainult ühes suunas: kodadest vatsakestesse ja sealt veresoontesse. Selleks, et veri tagasi ei voolaks, on südames klapid. Need avanevad ja sulguvad sõltuvalt südame tööst.

Süda töötab rütmiliselt. Kord tõmbuvad südamelihased kokku, siis jälle lõtvuvad. Nii pumpab süda verd edasi.Südamelihase lõtvumise ajal süda puhkab. Sellise puhkuse tõttu ongi süda võimeline pidevalt töötama terve elu.Südamelihaste kokkutõmmet nimetatakse südamelöögiks. Rahulikus olekus lööb täiskasvanud inimese süda keskmiselt 60–70 korda minutis. Kui vaja, võib süda töötada kiiremini või aeglasemalt. Süda hakkab kiiremini tööle, kui me teeme sporti, jookseme, ehmume mingil põhjusel, rõõmustame või vihastame. Nii saavad lihased rohkem hapnikku ja toitaineid. Südame tööd võib aga aeglustada pikka aega külma käes viibimine.

See kardioloogia õppepäev oli üsna väsitav ja igav, sest tegemist oli kahjuks ainult loenguga.

Kardioloogias kasutatavad lühendid:
CV-kardiovaskulaar
Kardiovaskulaarsed haigused ehk südame- ja veresoonkonnahaigused on rühm haigusi, mis mõjutavad südant ja veresooni (artereid, kapillaare või veene). Kardiovaskulaarhaiguste põhjused on mitmesugused, aga kõige tavalisemad on ateroskleroos ja hüpertensioon. 

RR-vererõhuväärtus
Arteriaalne hüpotensioon on vererõhu langus, mille korral ülemise ehk süstoolse rõhu number ei ületa 90 mmHg ja alumise ehk diastoolse number ei ületa 60 mmHg.

Kõrgevererõhktõveks loetakse kui ülemine st süstoolne vererõhk on >140mmHg ja alumine ehk diastoolne vererõhk on >90 mmHg. Kõrgevererõhktõbe põdev inimene peab oma vererõhku mõõtma vähemalt korra nädalas. Näidu peaks märkima vererõhupäevikusse.