Otse põhisisu juurde

Nahahaigused (14.12.2021)

 14. detsembril toimus meil meditsiiniõpe koolimajas oma koduklassis ning teemaks oli nahahaigused. Loengut viis läbi prof Külli Kingo.

Alustuseks rääkis prof meile üldiselt päikesest ning sellega kaasnevatest mõjudest nahale. Maapinnale jõudvast päikesekiirgusest moodustab 92% nähtav valgus ja 8% ultraviolettkiirgus. Ultraviolettkiirguse tõttu toimuvad mitmed nahareaktsioonid: naha punetus, päevitus, epidermise paksenemine, D-vitamiini süntees ja immuunsupresseeriv toime. Räägiti ka neljast erinevast nahatüübist (I, II, III, IV). Liigne kiirgus päikeselt on meile ohtlik (eriti kui ei kasutata päikesekreemi), kuid mõõdukas päevitamine treenib melanotsüüte. Päevitamine ise muidu ohtlik ei ole, aga päikesepõletus küll.

Üks huvitav fakt, mis teada sain, oli see, et kõigil inimestel (nii heleda- kui ka tumedanahalistel) on tegelikult melanotsüüte sama palju, kuid tumedanahalistel on need lihtsalt suuremad. 

Edasi tutvusime natuke sünnimärkide ehk neevustega. Saime teada, kuidas ise ära tunda pahaloomulist sünnimärki. Selleks tuleb kontrollida seda teatud punktide alusel.

Sünnimärk on pahaloomuline, kui:

  • antud sünnimärk on teistest erinev;
  • sünnimärk ei ole sümmeetriline x- ja y-telje suhtes;
  • sünnimärgil puudub terav ja arusaadav piir;
  • sünnimärk ei ole ühesuguse värviga (nt must täpp või heledamad alad);
  • sünnimärgi diameeter on rohkem kui 6 mm.
Huvitav oli teada saada ka seda, et neevuste arv elu jooksul üldjuhul ei muutu, kuid väiksed erandid siiski on. Sünnimärkke tekib juurde rasedusega, östrogeenilise ravi käigus, tugeva UV kiirguse (vahelduva) tõttu ning immuunsupressiooni tõttu. 

Õppepäeva lõpetuseks rääkis prof Külli Kingo meile aknest. Akne on rasunäärmete ja neid ümbritsevate kudede krooniline põletikuline haigus, mida iseloomustavad suurenenud rasueritus ja komedoonid, millest omakorda kujunevad välja põletikulised sõlmekesed ja mädavillikesed ning mõnikord ka suured põletikulised sõlmed. Aknet soodustavad mitmed tegurid: pärilik eelsoodumus, naistel enne menstruatsiooni, diabeet, suure rasvasisaldusega kosmeetikatooted, naha hooletu puhastamine, UV-kiirgus, viibimine kuumas ja niiskes keskkonnas, ravimid.

Loeng oli minu jaoks väga huvitab, kuna õppejõud valiski välja just sellised meile väga aktuaalsed teemad ning kindlasti saime kõik nii mõndagi uut teada.

Blogi eest vastutab Karet.


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Sissejuhatus meditsiini ja tervishoiu õpesse (15.09.2020)

Teine meditsiini õppepäev toimus meil koolimajas 15. septembril. Selle päeva teemaks oli s issejuhatus meditsiini ja tervishoiu õppesse ning saime veeta loengu kogu klassiga. Lektoriks oli Tatjana Oolo Tartu Ülikooli kliinikumist. Alustasime tavapärasest ajaloost. Saime teada palju uusi erinevaid fakte alustades 1345.aastal Russenbergi testamendist kuni esimese eduka elustamiseni 1964.aastal. 20. sajandil tuli ka kasutusele palju uusi tehnoloogilisi seadmeid, mis muutsid meditsiini efektiivsemaks. Enne 21.sajandit alustati erinevate siirdamistega, mida on arendatud tänapäevani. Järgmisena rääkisime õendusest, sellega kaasnevatest kohustustest ja tavadest. Saime teada, et Florence Nightingale’i järgi sai alguse rahvusvaheline õdedepäev. Põhilised nõuded ühele heale õele on: haridus, põhiteadmised meditsiinivaldkonnas, lojaalsus ja erinevad oskused elus eneses.  Arutlesime inimõiguste üle ja sellele toetuvast Euroopa Patsiendiõiguste deklaratsioonist, mis annab meile õiguse: elule, ...

Füsioloogia (uriinianalüüs) (17.11.2020)

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimus meil lektor Kaido Liivaga füsioloogia tund, kus tegelesime uriini ja selle analüüsimisega.  Tunni alguses saime taaskord särada alustuseks oma teadmistega uriini kohta. Varasemalt teadsime, et kunagi väga ammu joodi uriini selleks, et kindlaks määrata, kas inimesel on diabeet või mitte ning neid inimesi kutsuti pissijoojateks. Peale seda rääkisime uriini kooslusest ning sellega seonduvatest erinevatest ajaloo juhtumitest. Suundusime põhiteemani, et saada teada, mida kõike võib uriinist teha (näiteks uriini analüüsi, suguhaiguste diagnostikat). Kvaliteetset uriiniproovi on keerulisem saada kui kvaliteetset vereproovi, sest vereproovi võtavad spetsialistid, aga uriiniproovi annab iga patsient ise ning ei saa loota sellele, et inimesed teavad, kuidas on õige analüüsi anda. Üks väikene mööda liigutus ja kogu proov võib anda täiesti vale tulemuse.  Liiv rääkis seoses valeprooviga meile ühe loo, kus meditsiinitöötaja kandis proove oma taskus liiga ...

Pediaatria ehk lastehaigused ja laste areng/arenguhäired

 Pediaatriat tutvustav tund toimus 9.novembril Tartu Tamme Gümnaasiumis ja seda viisid läbi Dr Heili Varendi ja Dr Reet Laugesaar.  Peamised probleemid ja tervisehäired vanuseti on erinevad. Imikutel ja vastsündinutel esineb tihti kaasasündinud haiguseid, toitumisprobleeme ja alergiaid. Väikelastel esinevad peamiselt alergiad ning nakkushaigused.  Koolieas lastel on probleeme tihti psühhosomaatiliste haigustega, psüholoogiliste probleemidega ning krooniliste haigustega. Väga oluline on see kuidas meie vanemad või eelnevad põlved on käitunud või mida nad on läbi elanud, sest see võib mõjutada edaspidi indiviidi elu kvaliteeti. Sünd on justkui verstapost liigi säilitamiseks. Eluringi alguseks on sünd, millest 49% on tavaliselt planeerimata. Sellega seoses peaks olema kindel selles, et rasedus mööduks ohutult. Loote arengul ja üle üldse kõik arengu etapid kuni sünnini on väga olulised, sest neist igaüks võib mõjutada tulevase inimese elukvaliteeti.  Asjad, mis tunduvad ...