Täna oli meil jällegi õppepäev kliinikumis algusega 13.15. Sel korral läksime auditooriumisse omal käel. Õppepäeva viis läbi prof Altraja ning teemaks oli pulmonoloogija.
Sissejuhatuseks tuletasime kõik koos meelde vereringet ning nii mõnedki said ka selle kohta juba uusi teadmisi. Väga põhjalikult rääkis prof Altraja sellest, kuidas näevad välja veresoonte kahjustused ning mida arstid nende puhul teevad.
Võrreldes varasemate kordadega näidati täna meile päris juhtumitest radioloogiliste uuringute käigus tehtud pilte nt röntgen ja kompuutertomograafia. Selgitati täpselt ära, kuidas arusaada/lugeda röntgenfotot (tihedamad kohad, mis kiirgust nii hästi läbi ei lase - heledamad, hõredamad kohad, kus kiirgus paremini läbi tuleb on tumedama). Tavaline rindkere röntgenülesvõte on sobilik vaid üldise olukorra iseloomustamiseks (leid normaalne või on olemas muutused). Kui märgatakse midagi kahtlast, siis on vjalik kindla peeneraldusliku režiimiga tehtud kompuutetomograafiline uuring.
Vahele tegime pisikese pausi ning jätkasime erinevate kopsuhaigustega.
Köha, eriti krooniline (pikemalt kestev) köha
Tegelikult on köha meile isegi et elutähtis, kuna selle läbi me eemaldame oma hingamisteedest sissehingatud ja -tõmmatud ained, vedelikud ja eritised. Köha on ka üks sagedamaid probleeme, millega arsti juurde pöördutakse. Laste puhul on köha tavaliselt mingi haiguse tunnuseks: bakteriaalsed bronhiidid jne. Köha tekkel võib olla kaks põhjust: 1) köharefleksi ülitundlikkuse korral (praktikas sagedasem), 2) normaalse köharefleksi korral (harvem, näit. kokkupuutel võõrkehade, tugevate keemiliste ärritajatega).
Krooniline köha
See on jätkuv või korduv köha, mis on kestnud vähemalt 8 nädalat (lastel 4 nädalat). Krooniline köha on sagedasem naistel (umbes 2/3 on naised).
Kopsupõletik ehk pneumoonia
Selleks, et paika panna kindel diagnoos, peavad olemas olema ka teatud sümptomid: tekkinud või süvenenud köha, vähemalt üks rindkere lokaalne leid (nt tekkinud või suurenend rögaeritus), palavik rohkem kui 4 päeva, hingeldus, õhupuudus jm. Tunnused ja haiguspilt võivad olla erinevad eri tekitajate, peremeesorgansimi vanuse, kaasuvate haiguste, varasema seisundi ning haiguse erinevate vormide puhul.
Bronhiaal astma
Astma on krooniline (ei nakka) haigus, mis on mehhanismidelt, välislaadilt ja raskusastmelt heterogeenne. Sümptomiteks on vilistav hingamine, hingeldus, pingetunne rindkeres ja köha. Seda köha aga põhjustab muutuv õhuvoolutakistus juhtehingamisteedes, mille põhjuseks on põletikuline limaskesta turse, sekreedi eritumine hingamisteede valendikku ja silelihase kontraktsioon. Astmavaevusi võivad vallandada erinevad tegurid, milleks on füüsiline koormus, allergeenid, muud ärritid (tolm, gaas), hingamisteede viirusinfektsioonid või ilmamuutused. Ravimata astma on eluohtlik.
Lisaks rääkisime veel mõnest hingamisteede haigusest, kuid ma ise tõin välja need neli.
Kokkuvõtteks tutvustas prof meile anamneesi (oleme eelmisel õppeaastal juba vaikselt sellega kokku puutunud). Nimelt anamnees on patsiendi kõige esmasem käsitlus, kus arst kuulab ära kõik patsiendi vaevused ja sümptomid. Üks tark lause on "Kuula patsienti, ta ütleb teile diagnoosi". See tähendab seda, et patsient teab ise kõige paremini, mis tal probleem on ja oskab arstile seda kirjeldada ning kuna arst on kaua õppinud ja erinevaid raamatuid lugenud, siis ta juba vaikselt aimab, mis haigusega tegu on.
Sellega meie tänane õppepäev ka lõppes. Mulle isiklikult väga meeldis, kuna teema oli põnev ning iga haiguse puhul näidati ka mõnda uuringus tehtud pilti, et saaksime juba ise võrrelda tervet ja haiget inimest puhtalt nt röntgenfoto põhjal.
Postituse eest vastutab Karet Meier
Kommentaarid
Postita kommentaar