Sel korral olime me jällegi tuttavas majas Puusepa tänaval. Loengut viis läbi dr Pille Taba, kes on ka Tamme Gümnaasiumi vilistlane ning meditsiini õppesuuna rajaja, neuroloogiaprofessor.
Pidime kogunema alla garderoobi juurde, kus ootasime õppejõudu, kes juhatas meid õpperuumi. Seal alustasime loengut. Sissejuhatuseks rääkis ta meile mõnest tuntumast nimest. Ludvig Puusepa nime oleme me arvatavasti kõik kuulnud, kuid kui paljudel meeles on, kes ta on? Ta oli üks kaasaegse neurokirurgia rajaja. Aastatel 1920-1942 oli ta ka Närvikliiniku juhataja. Tema auks on püstitatud monument ning ka tänav Tartus.
Ajuhaigused on suureks koormaks nii patsiendile, perekonnale kui ka ühiskonnale. Haiguskoormus on tervisekadu, mille moodustavad haigestumise tõttu kaotatud tervise juures elatud aastad ja haigustest tingitud surma tõttu kaotatud eluaastad.
Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) analüüs:
- Euroopas on 35% haiguskoormust tingitud ajuhaigustest
- 50% puudega elatud aastatest on seotud ajuhaigustega
- 23% kaotatud terviseaastatest on tingitud ajuhaigustest
Rääkisime ka närvisüsteemi arengust (sellest, kuidas lootel närvisüsteem välja areneb). Huvitav oli aga see, et kui palju aju siis massi poolest kasvab: vastsündinu aju kaalub 350-400 g. 1. eluaasta lõpul 1000 g ning täiskasvanu aju 1200-1400 g.
Düsontogeneesi ehk arenguhäire põhjused:
- Geneetiline - nt 21. kromosoomi trisoomia (Downi tõbi)
- Loote nakkus - viirusinfektsioonid (punetised jt), süüfilis, tuberkoloos
- Fütotoksilised tegurid - alkohol, suitsetamine, ravimid (uinutid, rahustid jms)
Tutvusime mõne haigusega ka lähemalt:
- Anentsefaalia - suuraju struktuuride arenematus
- Mikrotsefaalia - aju väike; vaimse arengu mahajäämus
- kraniostenoos - kolju luustumishäire (kolju on kitsas)
Puudutasime ka teadvushäirete teemat. Nimelt jagunevad teadvushäired kaheks: kvantitatiivsed (teadvuse selguse häired) ja kvalitatiivsed. Kvantitatiivsed teadvushäired on nt somnolentsus, soopor ja kooma. Kvalitatiivsed on nt deliirium, psühhoos jt. Ägedast koomast on võimalik välja tulla, kuid pole välistatud ka surm ja ülepiiriline kooma. Juhul kui kõik läheb hästi ja antud inimene tuleb koomast välja, siis läbib ta teatud etapid: äge kooma -> apallik -> akineetiline mutism -> elementaarne sõnaline kontakt -> teadvuse täielik taastumine. Iga inimene on erinev ja sellest lähtudes võtab igal inimesel erinevalt aega koomast välja tulek. Mõni võib ühe etapi juures olla kuid ning teine vaid nädalaid ning kõik ei pruugigi koomast täielikult taastuda, vaid jäävad mõne vaheetapi juurde pidama.
Närvirakud on üksteiseda kontaktis sünapsite kaudu. See tähendab, et närvirakud edasdavad närviimpulsse sünapsite kaudu (see juures närviimpulss ei vähene). Impulsi ülesanne on keemiline - neurotransmitteri abil.
Õppepäev oli mahukas ja infot oli palju (siin tõin välja mõned minu jaoks huvitavamad faktid). Rohkem oleks võinud olla midagi praktilist lisaks loengule.
Kirjutas Karet Meier.
Kommentaarid
Postita kommentaar