Otse põhisisu juurde

Stomatoloogia (21.09.2021)


Sel korral olime me juba eelmisel korral tuttavaks saanud hoones - 
 Tartu Ülikooli Kliinikumis. Õppepäeva teemaks oli stomatoloogia (hambaarsti teadus), mida viis läbi õppejõud Marjo Sinijärv.

Saime kõik kell 13.15 fuajees kokku ning liikusime edasi õpperuumi, kus panime kotid maha ning tutvusime teiste erinevate õpperuumidega selles osakonnas. Seejärel suubusime klassi tagasi ning alustasime loenguga. 

Hambaarsti põhiõpe kestab 5 aastat (3. aastal minnakse juba ka päris patsientide peale harjutama), peale mida on võimalik jätkata residentuuris või ka kohe hambaarstina tööle asuda. Sissejuhatuseks rääkisime ka, mis on suutervis. See on võime rääkida, naeratada, haista, maitsta, puudutada, närida ja neelata. Suutervis on osa üldtervisest. Erinevad suutervisega seotud seisundid on näiteks hambakaaries ja selle tüsistused, parodondi haigused, suulimaskesta haigused jm.

Oma suutervise eest peaks hoolitsema, sest sealne mikroobide hulk võib mõjutada päris mitmeid muid osasid kehas näiteks aju, kopse, südant. Ühesõnaga infektsioon suuõõnes tähendab bakterite liikumist vere kaudu mööda organismi laiali. Ise annab ära teha oma suutervise osas nii palju, et hoida toidukordade vahel vahet vähemalt 3h, mitte näksida, korralik suu hooldus, juua vett ning käia hambaarsti juures kontrollis. Parim ravi on ennetamine!

Hambaarstilkäik võrdub paljude inimeste jaoks hirmu kui ka vihkamisega, mida võivad olla põhjustanud mitmed halvad kogemused või ka ebamugav ja kaitsetu asend toolis. Kuid siiski tasuks oma hirmule vastu seista ning korra aastas külastus arstile ette võtta, et ennetada tekkida võivaid probleeme.

Viimasel ajal on üha rohkem pöördutud hambatraumadega arsti poole seoses elektritõukerattal kukkumistega (varem oli esikohal kaklused). See on viinud selleni, et osad riigid (nt Soome) tahavad keelustada elektritõukeratastega sõitmise öistel aegadel (siis on õnnetuste arv suurem). 

Juhul kui endal on juhtunud mõni õnnetus tuleks toimida nii:

  • otsi hammas üles
  • võta kinni hamba laiemast otsast (kroonist)
  • kui hammas on must, siis loputa korraks veega
  • a) pane hammas oma kohale tagasi; b) pane hammas piima või füsioloogilise lahuse sisse; c) kui eelmised variandid ei toimi, siis hoia hammast põses, sülje sees
  • pöördu hambaarsti poole järgneva 2 tunni jooksul, sest kiire tegutsemine aitab hammast päästa.
Õppepäeva lõpus saime ka ise uurida natukene sealseid õppevahendeid ning 2 julgemat said end proovile panna oma hambapesu oskuses.

Jäin ise õppepäevaga väga rahule, sest saime nii kuulata kui ka ise natuke näha ja katsetada.

Blogi kirjutas Karet Meier.




õppeklass



õppeklass, kus harjutatakse juba inimeste peal



õppeklass, kus harjutatakse alles nuku peal



saime natuke ka ise uurida











Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Sissejuhatus meditsiini ja tervishoiu õpesse (15.09.2020)

Teine meditsiini õppepäev toimus meil koolimajas 15. septembril. Selle päeva teemaks oli s issejuhatus meditsiini ja tervishoiu õppesse ning saime veeta loengu kogu klassiga. Lektoriks oli Tatjana Oolo Tartu Ülikooli kliinikumist. Alustasime tavapärasest ajaloost. Saime teada palju uusi erinevaid fakte alustades 1345.aastal Russenbergi testamendist kuni esimese eduka elustamiseni 1964.aastal. 20. sajandil tuli ka kasutusele palju uusi tehnoloogilisi seadmeid, mis muutsid meditsiini efektiivsemaks. Enne 21.sajandit alustati erinevate siirdamistega, mida on arendatud tänapäevani. Järgmisena rääkisime õendusest, sellega kaasnevatest kohustustest ja tavadest. Saime teada, et Florence Nightingale’i järgi sai alguse rahvusvaheline õdedepäev. Põhilised nõuded ühele heale õele on: haridus, põhiteadmised meditsiinivaldkonnas, lojaalsus ja erinevad oskused elus eneses.  Arutlesime inimõiguste üle ja sellele toetuvast Euroopa Patsiendiõiguste deklaratsioonist, mis annab meile õiguse: elule, ...

Füsioloogia (uriinianalüüs) (17.11.2020)

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimus meil lektor Kaido Liivaga füsioloogia tund, kus tegelesime uriini ja selle analüüsimisega.  Tunni alguses saime taaskord särada alustuseks oma teadmistega uriini kohta. Varasemalt teadsime, et kunagi väga ammu joodi uriini selleks, et kindlaks määrata, kas inimesel on diabeet või mitte ning neid inimesi kutsuti pissijoojateks. Peale seda rääkisime uriini kooslusest ning sellega seonduvatest erinevatest ajaloo juhtumitest. Suundusime põhiteemani, et saada teada, mida kõike võib uriinist teha (näiteks uriini analüüsi, suguhaiguste diagnostikat). Kvaliteetset uriiniproovi on keerulisem saada kui kvaliteetset vereproovi, sest vereproovi võtavad spetsialistid, aga uriiniproovi annab iga patsient ise ning ei saa loota sellele, et inimesed teavad, kuidas on õige analüüsi anda. Üks väikene mööda liigutus ja kogu proov võib anda täiesti vale tulemuse.  Liiv rääkis seoses valeprooviga meile ühe loo, kus meditsiinitöötaja kandis proove oma taskus liiga ...

Pediaatria ehk lastehaigused ja laste areng/arenguhäired

 Pediaatriat tutvustav tund toimus 9.novembril Tartu Tamme Gümnaasiumis ja seda viisid läbi Dr Heili Varendi ja Dr Reet Laugesaar.  Peamised probleemid ja tervisehäired vanuseti on erinevad. Imikutel ja vastsündinutel esineb tihti kaasasündinud haiguseid, toitumisprobleeme ja alergiaid. Väikelastel esinevad peamiselt alergiad ning nakkushaigused.  Koolieas lastel on probleeme tihti psühhosomaatiliste haigustega, psüholoogiliste probleemidega ning krooniliste haigustega. Väga oluline on see kuidas meie vanemad või eelnevad põlved on käitunud või mida nad on läbi elanud, sest see võib mõjutada edaspidi indiviidi elu kvaliteeti. Sünd on justkui verstapost liigi säilitamiseks. Eluringi alguseks on sünd, millest 49% on tavaliselt planeerimata. Sellega seoses peaks olema kindel selles, et rasedus mööduks ohutult. Loote arengul ja üle üldse kõik arengu etapid kuni sünnini on väga olulised, sest neist igaüks võib mõjutada tulevase inimese elukvaliteeti.  Asjad, mis tunduvad ...