Seda õppeaastat alustasime Psühhiaatria loenguga, mis toimus meil 7. septembril koolimajas. Õppepäeva viis läbi Marianna Laht.
Alustasime loengut ühe väikse Kahootiga, kus saime oma teadmisi antud valdkonnas proovile panna. Laias pildis rääkisime erinevatest psüühikalistest haigustest ning nende sümptomitest.
Oma loengu esimest poolt alustasime erinevate häiretega nagu näiteks ärevus. Seda võib ära tunda mitmete sümptomite järgi (rahutus, võimetus lõõgastuda, keskendumisraskused, surma hirm, unehäired) ning rolli võib mängida ka pärilikkus (30%).
Tänapäeval esile kerkivaks probleemiks on paanikahood. Need võivad tabada igaüht meist, kuid sellega kaasnevad tagajärjed võivad olla sellised, et hakatakse kartma ja vältima sarnaseid situatsioone, milles eelnev paanikahoog tekkis ning sellest omakorda võib see edasi muutuda mõneks tõsisemaks psüühiliseks häireks. Siinkohal tulebki seista oma hirmudest üle, et ennetada hilisemaid elu takistavaid probleeme. Paanikahool on palju kriteeriumeid (nt süda klopib kiiresti, valu rinnus, õhupuudus, higistamine, värisemine, kuumahood, külmavärinad, pearinglus jm), kuid selleks, et lugeda antud juhtumit paanikahooks peab olema täidetud vähemalt neli kriteeriumit.
Traumajärgne stressihäire on selline häire, mida põhjustab erakordselt tugevalt traumeeriv sündmus. See tekib paari nädala kuni 6 kuu jooksul. Peamised tunnused on taaskogemise sümptomid (näiteks unes), vältimine ja emotsionaalne tuimus, erutusnähud.
Üks üpriski huvitav teema oli bipolaarne häire. See jaguneb maniakaalseteks ja depressiivseteks episoodideks, lisaks hüpomaania. Maania meeleolu puhul tuleb esile kõrgenenud enesehinnang, suurusmõtted, vähenenud enesehinnang ning depressiivse meeleolu puhul vastupidi. Need hood võivad vahelduda nädalate, aga ka kuude kaupa (oleneb inimesest) ning arstide tööks ongi hoida nende inimeste meeleolu just kahe erineva hoo keskel.
Rääkisime kiirelt ka anoreksiast ja buliimiast ning sellega oli õppepäeva esimene pool läbi.
Peale pausi rääkisime psühhootilistest psüühikahäiretest. Selle all mõistame sõna otseses ja kitsas mõttes vaimuhaigusi. Psühhootiline tähendab, et esinevad: hallutsinatsioonid, luulumõtted, väljendunud ärritvus, hüperaktiivsus. Erinevad psühhootilised häired on: raske depressioon psühhootiliste sümptomitega, psühhootiline mania, skisofreemia luululine häire jm.
Erinevate psüühiliste häirete raviks on väljatöötatud ka mitmeid erinevaid rahusteid, kuid nendega kaasnevad ka omakorda probleemid (põiepidamatus, kaalutõus, sõltvus), mistõttu on vähendatud ka rohtude kergekäelist väljakirjutamist. Arstidel on tegelikult üpriski raske, kuna patsiente on vaja ravida, kuid need rahustid omakorda põhjustavad probleeme, mis jällegi võivad patsiendi elukvaliteeti mingil määral vähendada. Aastakümneid tagasi kirjutati rahusteid välja palju kergekäelisemalt kui tänapäeval. Põhjus seisneb aga selles, et rahustid tekitavad kergesti sõltuvust ning on tõestatud, et rahustite tarvitamine võib tekitada ajumahu ja võimekuse vähenemist ning seetõttu ongi karmistatud rahustite väljakirjutamine.
Tänapäeval on hakatud ka üha enam uurima inimese tausta (millisest perest tuleb, kuidas suhted vanematega, vanemate omavahelised suhted jne). Juhul kui ongi mõni kergem probleem, siis suudetaksegi juba pelgalt keskkonna vahetuse või perenõustamistega probleemidest üle saada.
Loengu lõpus rääkis õppejõud meile ka Covidi ning psüühiliste häirete seosest. Lühidalt võib Covidi raskelt läbipõdemine põhjustada või tugevdada nii mõndagi psüühilist häiret või koguni mõjutada inimest niivõrd palju, et ta muutbki töövõimetuks.
Sellest õppepäevast võtan ma endaga kaasa väga palju uusi teadmisi ning olen kindel, et see avardas nii mõnegi silmaringi suurel määral.
Blogi kirjutas Karet Meier.
Kommentaarid
Postita kommentaar