Otse põhisisu juurde

Anestesoloogia

Esimest korda toimus loeng Tartu Ülikooli Kliinikumis 28.septembril, kus õppejõud oli Dr Kerli Vijar. Meil pidi toimuma  anestesioloogia loeng, kuid meile tutvustati ka üleüldist kliinikumi tööd.

Esialgu viidi meid kiirabiautode juurde, kus kiirabiarstid tutvustasid auto sisu ja rääkisid oma tööst. Oskar küsis huvitava küsimuse kiirabi autode nimede kohta. Saime teada, et alati pannakse naiste nimed autodele nagu ka laevadel. Kui tulevad uued autod, siis pannakse aktuaalse teemaga seotud nimed(naiste). Näiteks tuli kuus uut kiirabiautot koroonaajal ning neile pandi koroonateemadel sõna võtnud naiste nimed. Lisaks saime ise kiirabiautos sees käia, mis oli väga põnev.

Peale seda suundusime EMO elustamistuppa ja jälgimistuppa. Elustamistoas oli kaks kohta ja seal oli kõik vajalik, et inimest nii elustada kui ka opereerida. Jälgimistoas olid patsiendid, kes vajasid jälgimist mõneks tunniks.  Jälgimistube on EMOs kaks, kuhu kokku mahub 18 patsienti.

Edasi said meist kolm gruppi, kes kõik suundusid erinevasse intensiivravi palatisse. Palatis, kuhu meie läksime oli neli patsienti. Väga huvitav oli kuulata, kuna arst, kes meile palatit tutvustas, peatus iga patsiendi juures eraldi ning selgitas erinevaid masinaid, mis patsientide küljes olid. Kõige noorem patsient oli 8 kuune laps, kelleloli probleeme südamega. Lisaks saime teada, et intensiivravi palatis on ka ühekohalisi palateid. Need on neile patsientidele, kes on ise mõne nakkushaigusega nakatunud või, keda tuleb kaitsta liigsete mikroobide eest. 

Lõpetuseks rääkis Doktor Kerli Vijar meile anestesioloogiast ja intensiivravist. Näiteks saime teada, et Eestis sai intensiivravi alguse 1958. aastal polüomüeliidi epideemia tagajärjel. Doktor rõhutas, et see tõenäosus on peaaegu olematu, et enam üles ei ärka peale operatsiooni. Eestis tehakse ühes aastas umbes 100 000 anesteesiat.

Mulle väga meeldis see õppepäev, kindlasti on see üks meeldejäävamaid. See, et me ise saime käia seal kuhu tavainimene ei pääse oli võimas tunne. Kindlasti tekkis peale õppepäeva suurem huvi EMOs ja intensiivravi palatites töötamise vastu, kuid ma ei ole veel kindel kas see oleks just töö mida kindlalt teha soovin. Saime ise ka kiirabiautos sees käia, mis oli põnev.

Blogi kirjutas Angelika Palm

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Sissejuhatus meditsiini ja tervishoiu õpesse (15.09.2020)

Teine meditsiini õppepäev toimus meil koolimajas 15. septembril. Selle päeva teemaks oli s issejuhatus meditsiini ja tervishoiu õppesse ning saime veeta loengu kogu klassiga. Lektoriks oli Tatjana Oolo Tartu Ülikooli kliinikumist. Alustasime tavapärasest ajaloost. Saime teada palju uusi erinevaid fakte alustades 1345.aastal Russenbergi testamendist kuni esimese eduka elustamiseni 1964.aastal. 20. sajandil tuli ka kasutusele palju uusi tehnoloogilisi seadmeid, mis muutsid meditsiini efektiivsemaks. Enne 21.sajandit alustati erinevate siirdamistega, mida on arendatud tänapäevani. Järgmisena rääkisime õendusest, sellega kaasnevatest kohustustest ja tavadest. Saime teada, et Florence Nightingale’i järgi sai alguse rahvusvaheline õdedepäev. Põhilised nõuded ühele heale õele on: haridus, põhiteadmised meditsiinivaldkonnas, lojaalsus ja erinevad oskused elus eneses.  Arutlesime inimõiguste üle ja sellele toetuvast Euroopa Patsiendiõiguste deklaratsioonist, mis annab meile õiguse: elule, ...

Füsioloogia (uriinianalüüs) (17.11.2020)

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimus meil lektor Kaido Liivaga füsioloogia tund, kus tegelesime uriini ja selle analüüsimisega.  Tunni alguses saime taaskord särada alustuseks oma teadmistega uriini kohta. Varasemalt teadsime, et kunagi väga ammu joodi uriini selleks, et kindlaks määrata, kas inimesel on diabeet või mitte ning neid inimesi kutsuti pissijoojateks. Peale seda rääkisime uriini kooslusest ning sellega seonduvatest erinevatest ajaloo juhtumitest. Suundusime põhiteemani, et saada teada, mida kõike võib uriinist teha (näiteks uriini analüüsi, suguhaiguste diagnostikat). Kvaliteetset uriiniproovi on keerulisem saada kui kvaliteetset vereproovi, sest vereproovi võtavad spetsialistid, aga uriiniproovi annab iga patsient ise ning ei saa loota sellele, et inimesed teavad, kuidas on õige analüüsi anda. Üks väikene mööda liigutus ja kogu proov võib anda täiesti vale tulemuse.  Liiv rääkis seoses valeprooviga meile ühe loo, kus meditsiinitöötaja kandis proove oma taskus liiga ...

Pediaatria ehk lastehaigused ja laste areng/arenguhäired

 Pediaatriat tutvustav tund toimus 9.novembril Tartu Tamme Gümnaasiumis ja seda viisid läbi Dr Heili Varendi ja Dr Reet Laugesaar.  Peamised probleemid ja tervisehäired vanuseti on erinevad. Imikutel ja vastsündinutel esineb tihti kaasasündinud haiguseid, toitumisprobleeme ja alergiaid. Väikelastel esinevad peamiselt alergiad ning nakkushaigused.  Koolieas lastel on probleeme tihti psühhosomaatiliste haigustega, psüholoogiliste probleemidega ning krooniliste haigustega. Väga oluline on see kuidas meie vanemad või eelnevad põlved on käitunud või mida nad on läbi elanud, sest see võib mõjutada edaspidi indiviidi elu kvaliteeti. Sünd on justkui verstapost liigi säilitamiseks. Eluringi alguseks on sünd, millest 49% on tavaliselt planeerimata. Sellega seoses peaks olema kindel selles, et rasedus mööduks ohutult. Loote arengul ja üle üldse kõik arengu etapid kuni sünnini on väga olulised, sest neist igaüks võib mõjutada tulevase inimese elukvaliteeti.  Asjad, mis tunduvad ...