Otse põhisisu juurde

10.ME praktika

 1.juunil toimus kella 8.30-15.00ni praktikumi esimene päev. Selle päeva veetsime Tervishoiu Kõrgkoolis, kus tutvusime: steriilimisviisidega mikrobioloogias ja toidu säilitamisviisidega, kehakoostise ning teiste tervisenäitajate mõõtmisega. Tegelesime peale lõunat mikrobioloogiliste külvidega ning lisaks sellele kuulasime loengut- „Energiatasakaal“ – tarbitu ja kulutatu tasakaal. 

Praktika sellel päeval oli üsna huvitav, kuid olin osade asjadega varem kokkupuutunud. Nimelt kehakoostise ja tervisenäitajate mõõtmisega spordiarsti juures. Sellest päevast võtan kaasa teadmised, kuidas teha ise jogurtit, külvi teadmised mikrobioloogiast ning kuidas pöörata tähelepanu oma kehalistelenäitajatele. Edaspidi püüan tänu loengule mõista, kas ma tahan süüa isu tõttu või hoopiski näljatundest.

Ma arvan, et meist igaüks peaks kindalsti olema teadlik oma kehaliste näitajate poole pealt, sest tervist me osta tagasi ei saa. Võibolla mikrobioloogiliste külvidega ei peaks olema kursis igaüks, kuid minu teada oli see päeva üks huvitavaimaid tegevusi. 

Minu ootused vastasid praktikumile täielikult. Ootasin päeva kus õppida midagi uut ning teadmiste ja oskuste poolest oli see päev seda toetav täielikult.

Paar huvitavat asja:

Kaks inimest võivad välja näha täpselt samamoodi, kuid tervisenäitajad hoopis erinevad, alustades kasvõi rasvaprotsendist.

Mikrobioloogilistel külvidel on steriilsus väga oluline nagu ka meditsiinis üldiselt.

Mõned mõisted:

BMI- kehamassiindeks ehk body mass index

SYS- süstoolne vererõhk ehk kõrgeim või ülemine vererõhk

DIA- diastoolne vererõhk ehk madalaim või alumine vererõhk


2.juunil oli praktikum koolis Tatjana Oologa, kus tutvusime eetika, põetuse ja sidumisega. 

Eetika loengut olime me minu teada varem juba saanud, kõik oli tuttav. Muidugi ma võin ka eksida, sest olen varem sellise asjaga Kodutütarde organisatsioonis kokku puutunud. See päev oli suhteliselt kordamine minu varasematele teadmistele, kuid ma ei ütleks, et see päev oli mõtetu. Alati on hea ja tore asju korrata. See aitab asju kinnistada ning ka endale paremini kindlustada neid lihasmällu. 

Huvitaval kombel on õenduse post see koht kuhu kogunevad erinevad inimesed ning seal on tihti lärmirikas.

Peale pausi jätkasime põletustega. Vaatasime erinevaid põletusi. Sain endale põletuse kohta uue mõiste, mis on nimelt mikroos. Nägin esmakordselt põletuse ulatuse tabelit. Olin sellest kuulnud, kuid põhjalikumalt teadlik sellest polnud. Uue teadmisena tuli ka naha paksuse erinevus, kus kuni 3aastasel lapsel on 1mm ja 20+ on naha paksuseks 3mm. Peale lõunat tegelesime sidumisega ning tutvusime kirurgiliste vahenditega. Hiljem rääkisime ka ravimitest, nende manustamisest ja ravimite reaktsioonidest. Ma teadsin juba varasemalt, et ravimite säilitamiseks on erinevad temperatuurid  ning ravimid tuleb viia apteeki kui kuupäev on läbi, sest nad kuuluvad ohtlike jäätmete hulka. 

Mõisted: 

Positiivne kapilaarreaktsioon- tähendab, et verevarustus on korras

Negatiivne kapilaarreaktsioon- tähendab, et verevarustus ei toimi seal ilusti 

Oraalne ravim- keelealusi manustatav ravim

Peroaalne ravim- suukaudne manustatav ravim

Rektaalne ravim- kui manustamine pole võimalik ning käib pärasoolde





3.juuni olime Tervishoiu Kõrgkoolis taas ja alustasime loenguga- jogurt kui “supertoit”. Ühes supertoidus võiks olla: vitamiine, mineraalaineid, antioksüdante, kiudaineid, rasvu, valke ja süsivesikuid. Selline söök on toitaineterikas. Lahkasime jogurti koostist ehk siis rääkisime üle selle, mida me enda tehtud jogurti sisse panime. Varasemalt teadsin, et piimasuhkur on teisisõnu laktoos. Piimavalk on organismile väga vajalik kuna on täisväärtuslik toiduvalk ning jogurti enda rasvasisaldus sõltub otseselt toorme rasvasusest. Sain teada, et kui sa oled vegan siis on soovitatav juurde süüa B12 vitamiine. Jogurti ainuleseks puuduseks on kiudainete puudus, kuid neid saab sinna ise lisada! Peale loengut saime oma jogurtit maitsestada moosiga. 

Moosise joguritaga võtsime vastu uue loengu, mis rääkis maskidest. Maskide kohapealt olin ma suhteliselt teadlik tänu koroonale, kuid oli ka uut infot. Respiraatoritega seoses räägiti meile üks lugu, kus kohvi joojad nakatusid tänu resperaatori vahetamisele,kuid need kes olid päev otsa ühe maskiga, neil ei pruukinud kokkupuudet sellisel määral ollagi. Peale seda käisime koolimajas lõunal. Kui lõuna läbi sai läksime välja oma jogurtist söödud energiat kulutama. Enamus läbisid distantsi alla 20 minuti ning sealt tuli ilusti välja mitmeid erinevusi energia kulutamisel. Peale seda suundusime laboriruumi rääkima toiduohutusest ning vaatasime meie külvid üle. Lõpetuseks tegime kokkuvõtted ning suundusime igaüks oma koju.

Mõisted:

Streptokokkid-toodavad põhiliselt mitmesuguseid happeid

Bulgaaria kepikesed-toodavad maitse- ja aroomühendeid

Leutsiin-lihase kasvu vallandaja (päevas 10g, iga toidukorraga 2,5g)



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Sissejuhatus meditsiini ja tervishoiu õpesse (15.09.2020)

Teine meditsiini õppepäev toimus meil koolimajas 15. septembril. Selle päeva teemaks oli s issejuhatus meditsiini ja tervishoiu õppesse ning saime veeta loengu kogu klassiga. Lektoriks oli Tatjana Oolo Tartu Ülikooli kliinikumist. Alustasime tavapärasest ajaloost. Saime teada palju uusi erinevaid fakte alustades 1345.aastal Russenbergi testamendist kuni esimese eduka elustamiseni 1964.aastal. 20. sajandil tuli ka kasutusele palju uusi tehnoloogilisi seadmeid, mis muutsid meditsiini efektiivsemaks. Enne 21.sajandit alustati erinevate siirdamistega, mida on arendatud tänapäevani. Järgmisena rääkisime õendusest, sellega kaasnevatest kohustustest ja tavadest. Saime teada, et Florence Nightingale’i järgi sai alguse rahvusvaheline õdedepäev. Põhilised nõuded ühele heale õele on: haridus, põhiteadmised meditsiinivaldkonnas, lojaalsus ja erinevad oskused elus eneses.  Arutlesime inimõiguste üle ja sellele toetuvast Euroopa Patsiendiõiguste deklaratsioonist, mis annab meile õiguse: elule, ...

Füsioloogia (uriinianalüüs) (17.11.2020)

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimus meil lektor Kaido Liivaga füsioloogia tund, kus tegelesime uriini ja selle analüüsimisega.  Tunni alguses saime taaskord särada alustuseks oma teadmistega uriini kohta. Varasemalt teadsime, et kunagi väga ammu joodi uriini selleks, et kindlaks määrata, kas inimesel on diabeet või mitte ning neid inimesi kutsuti pissijoojateks. Peale seda rääkisime uriini kooslusest ning sellega seonduvatest erinevatest ajaloo juhtumitest. Suundusime põhiteemani, et saada teada, mida kõike võib uriinist teha (näiteks uriini analüüsi, suguhaiguste diagnostikat). Kvaliteetset uriiniproovi on keerulisem saada kui kvaliteetset vereproovi, sest vereproovi võtavad spetsialistid, aga uriiniproovi annab iga patsient ise ning ei saa loota sellele, et inimesed teavad, kuidas on õige analüüsi anda. Üks väikene mööda liigutus ja kogu proov võib anda täiesti vale tulemuse.  Liiv rääkis seoses valeprooviga meile ühe loo, kus meditsiinitöötaja kandis proove oma taskus liiga ...

Pediaatria ehk lastehaigused ja laste areng/arenguhäired

 Pediaatriat tutvustav tund toimus 9.novembril Tartu Tamme Gümnaasiumis ja seda viisid läbi Dr Heili Varendi ja Dr Reet Laugesaar.  Peamised probleemid ja tervisehäired vanuseti on erinevad. Imikutel ja vastsündinutel esineb tihti kaasasündinud haiguseid, toitumisprobleeme ja alergiaid. Väikelastel esinevad peamiselt alergiad ning nakkushaigused.  Koolieas lastel on probleeme tihti psühhosomaatiliste haigustega, psüholoogiliste probleemidega ning krooniliste haigustega. Väga oluline on see kuidas meie vanemad või eelnevad põlved on käitunud või mida nad on läbi elanud, sest see võib mõjutada edaspidi indiviidi elu kvaliteeti. Sünd on justkui verstapost liigi säilitamiseks. Eluringi alguseks on sünd, millest 49% on tavaliselt planeerimata. Sellega seoses peaks olema kindel selles, et rasedus mööduks ohutult. Loote arengul ja üle üldse kõik arengu etapid kuni sünnini on väga olulised, sest neist igaüks võib mõjutada tulevase inimese elukvaliteeti.  Asjad, mis tunduvad ...