Otse põhisisu juurde

Veenivere võtmine mulaažilt (02.02.2021)

    2.veebruaril toimus õppepäev Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, kus osales terve klass. Kohale jõudes jagati klass kahte rühma. Meie rühma ülesandeks oli veenivere võtmine mulaaži peal. Meid juhendas Aasta kutseõpetaja Taimi Taimalu.

Õppepäeva alustasime tavapärase teooria õppimisega, mille juurde rakendasime kohe ka praktilise tegevuse. Tutvusime kahe erineva žguttiga. Esimene neist oli ühekordseks kasutamiseks, aga teine oli loodussõbralikum ja täiesti tuttav žgutt, mida isegi oleme näinud vere võtmisel varasemalt. Võtsime paaridesse ja harjutasime žgutti panemist üksteisele. Peale seda liikusime vahendite juurde, millega viia läbi vere võtmist. Õppejõud Taimi näitas meile erinevaid katsuteid ja nõelu. Katsutite juures rääkis ta veidike sellest, et tavaliselt peab käsitsi andmed katsutile kandma, kuid tänapäeval üha enam on võimalik juba võtta verd katsutisse, kuhu on andmed peale märgitud. Lisaks sellele saime teada, et kasutatakse kolme erineva suurusega nõelu. Peale seda liikusime edasi vere võtmise asjade kokku panemise juurde. Ühe inimese veenivere võtmise jaoks on vaja: sobivat nõela, vaakumkatsutit(eid), mittesteriilsed tupse, naha antiseptikumi, plaaster punktsioonikoha katmiseks, žgutti, käetuge, mittesteriilseid kindaid, kandikut, statiivi katsutitele, nõelakonteinerit ja neerukaussi kasutatud vahendite jaoks. Kui olime lõpetanud asjade pakkimise näitas õppejõud meile kõik etapid ette ning siis saimegi peale seda alustada ise mulaaži peal veenivere võtmisega. Taimi juhendamisel sai meist igaüks võtta erinevatel viisidel mulaažidest veeniverd.


Lisaks erinevatele veenivere võtmise stiilidest rääkisime ka prügi sorteerimisest, et kuhu pärast vere võtmist midagi visata tohib.


Varasemalt olime ise vere võtmise protsessi kogenud, kuid polnud kunagi saanud ise verd võtta ning see kogemus oli väga võimas. Prügi sorteerimine oli samuti tuttav, sest me ise tegeleme sellega nii enda kodus kui ka koolis on erinevad prügikastid olemas.


Huvitav asi mida me varem ei teadnud oli see, et nõeltel on küljes ohutusseade vms., mis tuleb peale nõela välja tõmbamist kohe peale panna, et vältida nõela ja teise inimese verega kokkupuuteid.


vaakumkatusuti/katsuti- anum, millese võetakse verd

mulaaž- vahast, kipsist vm valmistatud ning loomtruudes värvides värvitud nt. mingi kehaosa täpne jäljend


Kokkuvõtteks saime uue kogemuse võrra rikkamaks, kuidas verd võtta, kuid ennem kui me seda päris inimesele teha tohiks, tuleks läbida teatud koolitused ning õpingud. Jäime väga rahule ning nautisime seda tegevust väga!



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Sissejuhatus meditsiini ja tervishoiu õpesse (15.09.2020)

Teine meditsiini õppepäev toimus meil koolimajas 15. septembril. Selle päeva teemaks oli s issejuhatus meditsiini ja tervishoiu õppesse ning saime veeta loengu kogu klassiga. Lektoriks oli Tatjana Oolo Tartu Ülikooli kliinikumist. Alustasime tavapärasest ajaloost. Saime teada palju uusi erinevaid fakte alustades 1345.aastal Russenbergi testamendist kuni esimese eduka elustamiseni 1964.aastal. 20. sajandil tuli ka kasutusele palju uusi tehnoloogilisi seadmeid, mis muutsid meditsiini efektiivsemaks. Enne 21.sajandit alustati erinevate siirdamistega, mida on arendatud tänapäevani. Järgmisena rääkisime õendusest, sellega kaasnevatest kohustustest ja tavadest. Saime teada, et Florence Nightingale’i järgi sai alguse rahvusvaheline õdedepäev. Põhilised nõuded ühele heale õele on: haridus, põhiteadmised meditsiinivaldkonnas, lojaalsus ja erinevad oskused elus eneses.  Arutlesime inimõiguste üle ja sellele toetuvast Euroopa Patsiendiõiguste deklaratsioonist, mis annab meile õiguse: elule, ...

Füsioloogia (uriinianalüüs) (17.11.2020)

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimus meil lektor Kaido Liivaga füsioloogia tund, kus tegelesime uriini ja selle analüüsimisega.  Tunni alguses saime taaskord särada alustuseks oma teadmistega uriini kohta. Varasemalt teadsime, et kunagi väga ammu joodi uriini selleks, et kindlaks määrata, kas inimesel on diabeet või mitte ning neid inimesi kutsuti pissijoojateks. Peale seda rääkisime uriini kooslusest ning sellega seonduvatest erinevatest ajaloo juhtumitest. Suundusime põhiteemani, et saada teada, mida kõike võib uriinist teha (näiteks uriini analüüsi, suguhaiguste diagnostikat). Kvaliteetset uriiniproovi on keerulisem saada kui kvaliteetset vereproovi, sest vereproovi võtavad spetsialistid, aga uriiniproovi annab iga patsient ise ning ei saa loota sellele, et inimesed teavad, kuidas on õige analüüsi anda. Üks väikene mööda liigutus ja kogu proov võib anda täiesti vale tulemuse.  Liiv rääkis seoses valeprooviga meile ühe loo, kus meditsiinitöötaja kandis proove oma taskus liiga ...

Pediaatria ehk lastehaigused ja laste areng/arenguhäired

 Pediaatriat tutvustav tund toimus 9.novembril Tartu Tamme Gümnaasiumis ja seda viisid läbi Dr Heili Varendi ja Dr Reet Laugesaar.  Peamised probleemid ja tervisehäired vanuseti on erinevad. Imikutel ja vastsündinutel esineb tihti kaasasündinud haiguseid, toitumisprobleeme ja alergiaid. Väikelastel esinevad peamiselt alergiad ning nakkushaigused.  Koolieas lastel on probleeme tihti psühhosomaatiliste haigustega, psüholoogiliste probleemidega ning krooniliste haigustega. Väga oluline on see kuidas meie vanemad või eelnevad põlved on käitunud või mida nad on läbi elanud, sest see võib mõjutada edaspidi indiviidi elu kvaliteeti. Sünd on justkui verstapost liigi säilitamiseks. Eluringi alguseks on sünd, millest 49% on tavaliselt planeerimata. Sellega seoses peaks olema kindel selles, et rasedus mööduks ohutult. Loote arengul ja üle üldse kõik arengu etapid kuni sünnini on väga olulised, sest neist igaüks võib mõjutada tulevase inimese elukvaliteeti.  Asjad, mis tunduvad ...