Otse põhisisu juurde

Rahvatervishoiu õpe II (08.12.2020)

Rahvatervishoiu õppe teine õppepäev toimus meil 8. detsembril ja jällegi oli loeng läbi veebi. See kord pidasid loengut Ene Indermitte ja Katrin Lang.

Õppepäeva alustas E.Indermitte teemadega “Keskkond ja inimese tervis” ehk, kuidas keskkond mõjutab tervist. Saime teada, et kõige rohkem (50%) mõjutab tervist eluviis. Sellele järgnesid: keskkond, geneetilised eeldused, arstiabi. Huvitav oli teada saada seda, et äärmuslikud kõrged õhutemperatuurid tõstavad keskmiselt suremust 18%. Lisaks suureneb Eestis suremus välispõhjuste  tõttu (uppumised, õnnetused, külmumised jm). Räägiti ka puukidega levivatest haigustest (entsefaliit, borrelioos). Indermitte rääkis ka veega seotud nakkus- ja parasiithaigustest, mis oli üpriski põnev, sest me polnud varem kuulnud, et nii võrd paljud haigused võivad veega, kas otse või kaudselt levida. 


Lisaks erinevatele tervisemõjudele, saime ka teada, kuidas me ise saame neid vähendada. Näiteks saame teha valikuid: Kus elan? Kuidas lähen kooli või tööle? Mida söön? Kus ja kuidas õpin? jne. 


Peale Ene Indermitte longut tegime väikse pausi ja siis jätkas õppepäevaga Katrin Lang, kes rääkis meile epidemioloogiast. See uurib tervisega/haigusega seotud seisundite ja sündmuste esinemist ja mõjureid rahvastikurühmades ning uurimistulemuste rakendamist tervisega/haigusega seotud probleemide lahendamisel rahvastikurühmades. 


Loengu alguses üllatas ta meid kohe mitme põneva faktiga: rammus hommikusöök ennetab kaalutõusu, apelsinimahl leevendab rasva- ja süsivesikuterikka toidu halba mõju, suitsetajate IQ on madalam. Saime teada ka natuke William Farri, John Snow ja Mihkel Kase kohta. Saime üpriski palju infot Eesti Vähiregistri ja selle ajaloo kohta. Selle algus oli 1953. aastal, kui endises NL`s hakati kohustuslikult registreerima kõiki uusi vähijuhte.


Üks huvitavaim teema sellest loengust oli epidemioloogilised uuringud Eestis. Nimelt tutvustati meile uuringut “Surrogaat- ja illegaalse alkoholi tarvitamise määramise kiirhinnangu meetodil, 23-25.05.2006 Tallinn”. Näiteks tuli sellest uuringust välja see, et surrogaatide ja illegaalse alkoholi tarvitajad on valdavalt mehed ning suur hulk nendest on kriminaalse taustaga.


Seoseid varasemalt õpituga võis leida esimeses loengu poolest, kus räägiti keskkonnast ja tervisest, sest seal puudutati nii mõndagi teemat, mis oli meile juba inimeseõpetuse tundides räägitud (näiteks, et eluviis mõjutab tervist kõige enam).


eksposoom - väliste keskkonnateguritega kokkupuute mõõdik, mis summeerib kõik isiku eluajal toimunud kokkupuuted (sh: toitumine, elustiil ja füüsiline keskkond)

epidemioloogia - rahvatervishoid


Kokkuvõtteks saime teadmisi epidemioloogia vallas ning ka erinevatest keskkonna teguritest, mis meie endi tervist mõjutavad. Loengu põnevaim osa oli minu arvates see, kui Lang rääkis meile sellest epidemioloogilisest uuringust, sest see oli teema, millest ma polnud varem midagi kuulnud ning seetõttu oli huvitav uusi teadmisi saada.


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Sissejuhatus meditsiini ja tervishoiu õpesse (15.09.2020)

Teine meditsiini õppepäev toimus meil koolimajas 15. septembril. Selle päeva teemaks oli s issejuhatus meditsiini ja tervishoiu õppesse ning saime veeta loengu kogu klassiga. Lektoriks oli Tatjana Oolo Tartu Ülikooli kliinikumist. Alustasime tavapärasest ajaloost. Saime teada palju uusi erinevaid fakte alustades 1345.aastal Russenbergi testamendist kuni esimese eduka elustamiseni 1964.aastal. 20. sajandil tuli ka kasutusele palju uusi tehnoloogilisi seadmeid, mis muutsid meditsiini efektiivsemaks. Enne 21.sajandit alustati erinevate siirdamistega, mida on arendatud tänapäevani. Järgmisena rääkisime õendusest, sellega kaasnevatest kohustustest ja tavadest. Saime teada, et Florence Nightingale’i järgi sai alguse rahvusvaheline õdedepäev. Põhilised nõuded ühele heale õele on: haridus, põhiteadmised meditsiinivaldkonnas, lojaalsus ja erinevad oskused elus eneses.  Arutlesime inimõiguste üle ja sellele toetuvast Euroopa Patsiendiõiguste deklaratsioonist, mis annab meile õiguse: elule, ...

Füsioloogia (uriinianalüüs) (17.11.2020)

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimus meil lektor Kaido Liivaga füsioloogia tund, kus tegelesime uriini ja selle analüüsimisega.  Tunni alguses saime taaskord särada alustuseks oma teadmistega uriini kohta. Varasemalt teadsime, et kunagi väga ammu joodi uriini selleks, et kindlaks määrata, kas inimesel on diabeet või mitte ning neid inimesi kutsuti pissijoojateks. Peale seda rääkisime uriini kooslusest ning sellega seonduvatest erinevatest ajaloo juhtumitest. Suundusime põhiteemani, et saada teada, mida kõike võib uriinist teha (näiteks uriini analüüsi, suguhaiguste diagnostikat). Kvaliteetset uriiniproovi on keerulisem saada kui kvaliteetset vereproovi, sest vereproovi võtavad spetsialistid, aga uriiniproovi annab iga patsient ise ning ei saa loota sellele, et inimesed teavad, kuidas on õige analüüsi anda. Üks väikene mööda liigutus ja kogu proov võib anda täiesti vale tulemuse.  Liiv rääkis seoses valeprooviga meile ühe loo, kus meditsiinitöötaja kandis proove oma taskus liiga ...

Pediaatria ehk lastehaigused ja laste areng/arenguhäired

 Pediaatriat tutvustav tund toimus 9.novembril Tartu Tamme Gümnaasiumis ja seda viisid läbi Dr Heili Varendi ja Dr Reet Laugesaar.  Peamised probleemid ja tervisehäired vanuseti on erinevad. Imikutel ja vastsündinutel esineb tihti kaasasündinud haiguseid, toitumisprobleeme ja alergiaid. Väikelastel esinevad peamiselt alergiad ning nakkushaigused.  Koolieas lastel on probleeme tihti psühhosomaatiliste haigustega, psüholoogiliste probleemidega ning krooniliste haigustega. Väga oluline on see kuidas meie vanemad või eelnevad põlved on käitunud või mida nad on läbi elanud, sest see võib mõjutada edaspidi indiviidi elu kvaliteeti. Sünd on justkui verstapost liigi säilitamiseks. Eluringi alguseks on sünd, millest 49% on tavaliselt planeerimata. Sellega seoses peaks olema kindel selles, et rasedus mööduks ohutult. Loote arengul ja üle üldse kõik arengu etapid kuni sünnini on väga olulised, sest neist igaüks võib mõjutada tulevase inimese elukvaliteeti.  Asjad, mis tunduvad ...