Meditsiiniõpe

 Täna oli meil loeng veebis. Teemaks oli sisehaigused ning õppejõude olin sel korral üpris mitu. Nimelt Margus Lember, Sille Kaseleht, Annika Valner ja Riina Salupere. 13.30 - 14.00 - Haige uurimise üldine metoodika. Mis on sisehaigused? Sisekliiniku üldine tutvustus. Margus Lember Õppejõud rääkis sissejuhatuseks natuke ka kliinikumist endast. Sellised huvitavamad faktid on näiteks see, et kliinikumis on 120 voodit, aastas ravitakse umbes 3800 haiget (polikliiniku vastuvõtul 39 000 haiget) või et töötajaid on kokku 231 (46 arsti, 120 õde, 55 hooldajat, 10 muud personali). Keskmine aeg kui n-ö haiglavoodis ollakse on 7 päeva (mõnel jällegi rohkem, mõnel vähem). Seejärel nägime üht kokku pandud videoklippi haiglast endast.  Haiglasse saabunud patsiendid võib jagada kaheks: ägedalt haigestunud või aeglaselt süvenenud sümptomitega. Ägedalt haigestunute puhul saabuvad nad haiglasse kiirabiga või on nad perearsti poolt saadetud. Sümptomid, mis kirjeldavad ägedalt haigestunud patsien...

Järjekordne õppepäev toimus 18.jaanuaril Kuperjanovi 1 kliinikumis, kus loengut pidas meile Dr. Indrek Aus. Tonsiliit on mandlipõletik ehk kurgumandlipetik. Selle ravi ei tohiks panna telefoni teel kuigi seda tehakse tänapäeval ühaenam doktori sõnul. Mandlid asetsevad kurgukaarte vahel ning nad peavad suutma ennast ise puhastada, kui nad ei suuda seda teha siis  tekivad probleemid. Unearter asetseb mandlile üsna lähedal seega peab operatsioonil olema ettevaatlik. Enne kurgumandlite operatsiooni tuleb kindlaks teha veresoonte asetus selleks, et välistada suuri vererohkeid lõikuseid. Mida noorem on organism,seda kõrgemal asuv lümfaatiline kude ehk tonsiil tegeleb imuunmehhanii väljatöötlemisega. Tonsillide suurus ei pruugi näidata ohu suurust. Tonsillide seisundi hindamisel tuleb vaadata limaskesta värvust, kattusid tonsillide pinnal ning krüptise sisaldis, kas on vedel või tahke. Kui tuleb vedelik välja näitab et need puhastuvad, kuid kui tulevad välja kordid, mis on tahked näitab s...

Uue aasta esimene õppepäev toimus 11. jaanuaril, Puusepa 8 ehk Tartu Ülikooli Kliinikumis. Sellel korral läks kliinikumi II rühm, kes eelneval aastal ei jõudnud veel sinna tundi. Meie tänaseks nii öelda loengu pidajaks oli professor, kes tutvustas meile kirurgiat. Tund algas sellega, et meid viidi operatsiooniosakonda, kus me panime selga steriilsed kitlid, maskid jms. Kui olime valmis saanud, rääkis professor ka sellest miks on tähtis kirurgil steriilne olla ning eriti seda tänases olukorras. Meid jaotati väiksemateks rühmadeks ja siis viidi iga grupp erinevaid operatsioone vaatama. Ma nägin ainult sapipõie eemaldamise operatsiooni , sest pidin minema arstile, kuid kuulsin, et teised olid näinud ka mao eemaldamist ja varba amputeerimist. Ma nägin küll ainult ühte operatsiooni, kuid olen väga rahul sellega, sest see vaatepilt oli väga huvitav. Nimelt olid kirurg ja tema meeskond ka väga toredad ja meeldivad inimesed, kellega operatsiooni käigus saime vestelda ning erinevaid küsimu...

  Järjekordne õppepäev toimus 21. detsembril 2021 meile tuttavas kliinikus. Loengut viis läbi dr Katrin Peterson ning teemaks oli ortopeedia ja traumatoloogia. Õppepäeva alguses tegime kohe kahooti meie endi teadmistekontrolliks. Küsimused olid väga erinevad: 1) Mitu kaelalüli on kaelkirjakul? (vastus: 7), 2) Mis on inimese kõige pikem luu? (vastus: reieluu). See oli selline hea soojendus, et end teemasse juba vaikselt sisse seada. Natuke saime ka teada jällegi selle maja ajaloost seoses traumatoloogiaga. Nimelt 10 aastat tagasi oli traumade osakaal selles haiglas väiksem kui praegu. Põhjuseks võib olla see, et inimesi Lõuna-Eestis on vähemaks jäänud või see, et osad lõikused on üle läinud teistesse osakondadesse. Lisaks saime teada, et iga erialaga tegeleb omaala spetsialist (nt kirurg tegeleb oma kitsa erialaga). Põhimõtteliselt ongi nii, et patsient käibki mitme eri spetsialisti juures, mitte ei tegele temaga vaid üks arst. Kui võrrelda vanemate ja nooremate inimeste osakaalu tr...

  14. detsembril toimus meil meditsiiniõpe koolimajas oma koduklassis ning teemaks oli nahahaigused. Loengut viis läbi prof Külli Kingo. Alustuseks rääkis prof meile üldiselt päikesest ning sellega kaasnevatest mõjudest nahale. Maapinnale jõudvast päikesekiirgusest moodustab 92% nähtav valgus ja 8% ultraviolettkiirgus. Ultraviolettkiirguse tõttu toimuvad mitmed nahareaktsioonid: naha punetus, päevitus, epidermise paksenemine, D-vitamiini süntees ja immuunsupresseeriv toime. Räägiti ka neljast erinevast nahatüübist (I, II, III, IV). Liigne kiirgus päikeselt on meile ohtlik (eriti kui ei kasutata päikesekreemi), kuid mõõdukas päevitamine treenib melanotsüüte. Päevitamine ise muidu ohtlik ei ole, aga päikesepõletus küll. Üks huvitav fakt, mis teada sain, oli see, et kõigil inimestel (nii heleda- kui ka tumedanahalistel) on tegelikult melanotsüüte sama palju, kuid tumedanahalistel on need lihtsalt suuremad.  Edasi tutvusime natuke sünnimärkide ehk neevustega. Saime teada, kuidas i...

  a) Mida sain õppepäevadel osalemisel enda kohta teada?  Seda kuidas ma oskan panna ennast erinevatesse rollidesse ning selle juures analüüsida ennast. b) Kuidas õpe mind arendas?  Sain üldiselt palju uusi teadmisi erievate teemade kohta, mis on pannud mind muutma oma tulevikuplaane edaspidise õppimise puhul.  c) Mis mind õppepäevade läbimisel kõige rohkem nö kõnetas? Kõige huvitavamad õppepäevad minu teada olid psühhiaatria ning stomatoloogia, sest need valdkonnad huvitavad mind. Lisaks eelnevale perioodile meeldis mulle väga kirurgia õpe, sest sai näha päris inimese operatsiooni.